Prantsusmaa veinid

Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad, tuntud aastakäigud ja gastronoomiline kultuur, mis ühendab veini ja toitu kõige kõrgemal tasemel. Appelation Controlee seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja.

Kõige kallim ja peenem piirkond maailmas - Burgundia jaguneb omakorda mitmeks piirkonnaks: Chablis - kus valmib Chardonnay viinamarjast valmistatud kuulus Chablis` vein, Cote d`Or, Maconnais ja Beaujolais. Burgundia piirkonnas toodetakse maailma parimat Chardonnay`d, Pinot Noir`i ning samuti tipptasemel Gamay`d.

Alsace valmistatakse enamasti aromaatseid, arenenud buketiga valgeid veine. Siin kasvatatakse saksapäraseid viinamarju, mida töödeldakse veiniks prantsuse meetodite järgi - vein kääritatakse täiesti kuivaks.

Champagne on üks põhjapoolsemaid veinipiirkondi maailmas, kus viinamarjad küpsevad küllaltki raskelt ja see annab kõrge happesuse, mis on omakorda šampanja valmistamise eelduseks.

Loire`i ülemjooksult pärinevad veinid on valmistatud peamiselt Sauvignon Blanc sordist, veinid on värsked ja kerged, kuid aromaatsed. Touraine piirkonnas domineerivad valged, Chenin Blanc viinamarjast valmistatud veinid. Punaseid tehakse Cabernet Franc`ist või Gamay sordist. Anjou-s valmistatakse kuivi valgeid, punaseid ja kangestatud säilitusveine. Suvel on ülipopulaarne Rose d`Anjou. Väga põnev on ka Chenin Blanc-st valmistatud dessertvein Coteaux du Layon. Jõe suudmealalt tuleb Muscadet, kerge õhuke happeline vein, mida valmistatakse ka Sur lie meetodil st. kääritamissettel laagerdatud.

Kui Loire piirkonnast tulevad värsked, kõrge happesusega veinid. Siis Rhone`st tulevad lõunamaiselt põletavad, tumepunase, tiheda värvuse, vürtsikuse ja konsentratsiooniga punased veinid. Siin valmivad kuulsad punased veinid Hermitage`st ja Chateauneuf du Pape`st. Punased veinid valmivad Syrah, Grenache ja Cinsault marjast ning valgete veinide valmistamiseks kasutatakse Viognier, Rousanne ja Marsanne.

Isikupärast, tugevate mustade marjade iseloomuga ning parkainerikast veini pakub Cahors piirkond Edela-Prantsusmaal. Sealsed veinid on valmistatud Malbeci ja Tannat` viinamarjast.